Viimane eestlane, Sonja tehtud pilt
Laps
Lapselaps
Veel pildikesi meie elust: pesupäev
Puhkehetk - Üllo ja Andres
Õhtul käisime Marjega kohalikel intelligentidel külas, kes on siinmail Moskvast suvitamas: nii et vestlesime koguni kolmes keeles: vene, inglise, prantsuse (viimases küll "un peu"). Miks me neile üldse külla läksime: Päeval Madise ja Sonjaga mööda külatanumat jalutades kuulsime ühtäkki Joe Dessain'i laulmas. See tundus piisavalt huvitavana, et inimestega tutvust sõlmida, nõnda leppisimegi kokku, et külastame õhtul pikemalt. Etnograafilise materjali osas ei olnud kohtumine just viljakas: mina lootsin, et äkki nad oskavad midagi kõneleda ja arvata kohalike eestlaste kohta, nemad olid aga väga postmodernsed inimesed, kes küsimuse peale nende endi rahvusest pikalt seletasid, kuidas see pole üldse oluline, ja mis see 'rahvus' üldse on? Omamoodi on selles ka oma tõde, teisalt jäi minu jaoks see kohtumine natukene tühjaks ja pinnapealselt viisakaks. On tulnud ette vabandamisi oma halva vene keele oskuse pärast, kui olen kuhugi sõnarägastistikku (grammatikast hoian heaga eemale) lootusetult takedunud, nemad aga väitsid, et mu oskus on "hea". Mitte et nad oleksid pidanud ütlema, et "on jah halb", aga kuidagi see kompliment ei mõju üldse veenvana.
Viimane päev külakeses.
Ajame poole ööni juttu, vahepeal on aga Kairiga kuidagi nõnda juhtunud, et temas on lootusetult segunenud ja omavahel mitte hästi läbi saamas erinevad joogid, nii et peenest seltskonnast naastes - kus, meenutagem, saime kõneleda vene, inglise ja prantsuse keelt, sattume "klassiõhtule", Kairi on aga väge täis, sest "on absoluutselt KÕIKE elus näinud ja teinud" :) Meil lõbu laialt, ehkki mõeldes homsele tervepäevasele bussi-rongisõidule natuke kahju ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar