20. 07. 2008 – pühapäev – Bašenkost lahkumine ja õhtu Tveris, kus meie rühmakese koosseis muutub

Ja ongi aeg Bašenkost lahkuda. Ühest küljest uute paikade põnevuse ootuses ei ole mahti kahetsust tunda. Teisalt materjali kogumise mõttes on hakanud meil oma külas just nüüd minema: kohalikud on nüüdseks veendunud, et me olemegi süütud "hudoošnikud", ja kodude-aitade uksed avanevad iseenesest.

Bussipeatus, mille on hõivanud lehmad

Bussile saatma tuli meid ka meie ja eriti Krike uus austaja Vassili Turičev, kes meist loomulikult veel mõned grupipildid klõpsis.
Tveri oli nüüd üle kümne päeva kohtumispaigaks teise grupiga.

Kirke teeb tee peal soovijatele imelist massaažhi. See näeb kõrvalt vaadates välja väga süütu ja nunnu tegevus, tegelikult on see piinarikas kogemus, mis hilisema parema enesetunde nimel tuleb lihtsalt välja kannatada.

Jõuame kohale juba lõunaks ning võtsime kohad samasse hotelli “Junost”. Eduka Karjala-külade rekte lõpu tähitamiseks avame ühe kingituseks mõeldud Vana-Tallinna, ja naudime üle pika aja niisama logelemist.

Õhtul saabubki Madis koos teistega. Minu kurvastuseks jaguneb plaanide järgi grupp nüüd niimoodi, et 3+8, nii et minu jaoks täiesti ideaalselt toimiv rühmake on määratud koost lagunema. Eks igas seltskonnas on olla omamoodi tore ja ega meiegi grupi liikmed alguses mingid tiburullikesed tundunud ☺, ent tõepoolest: tore ja pingevaba oli nendega koos tegutseda, ei olnud mingeid tülisid, pisaraid, ega pubekalikke intriige. Võib-olla sellest, et oleme suhteliselt vanemad (mina ja Andres, alguses ka Kadri), võib-olla aga sellest, et tegemist oli nii palju, et polekski olnud aega intriigi punuda. Näis, mis saab edasi. Tegelikult on ju küsimus ainult mõnes päevas lahusolekus, nii et selles mõttes vahet pole. Lepin üsna rahulikult kindla programmiga Andreapolisse minekuga ega asu grupijuhtidega Firovosse mineku teemal sõdima: usun, et mõlemas olemises (seltskond + materjali kogumise võimalused) oma head ja vead, ja nii ongi.