05 august 2008

28. 07. 2008 – esmaspäev: metsas seenel, vene tädil külas

Kuhu iganes seltskonda ma ka ei satuks, alati on olnud rõõm olla koos grumaanlike huvidega inimestega. Pooleteisttunnine jalutuskäik ja kukeseentest võisime end peaaegu lõhki süüa.
Seenespetsialist Kairi tundis ära sirmiku (pildil seda noppimas Kaarli käed)



Puhastatud seened


Meie tublid gurmaanidest kokad
Kirke
Kairi

Anneke

Kaarel ka tööhoos


Et end liigselt mitte nõudepesemisega koormata, sööme kõik ühest kausist
vasakul pool omlett, paremal sirmik


Et jällegi nõudepesuvaeva vähendada, sööme ka peost


Et saaks ka ekspitsi mõttes midagi kasulikku tehtud ega jääks siingi muljet, et kogu tegevus vaid söögi ümber, võtame õhtupoolikult Madise ja Sonjaga ette jalutuskäigu küla peale. Satume jutupeale ühe vahva Vene tädiga, kes oli kunagi selles külas olnud müüa: jah, külas elanud eestlased olid ikka omavahel poes olles eesti keelt kõnelenud, mille peale oli ta oma: “govoriite po-tšelovetšeskij” lausega ka sõna sekka öelnud.

Muidu oli muhe tädi ja eestlastesse suhtus iseenesest väga hästi – sõltumata rahvusest kiitsid üleüldse kõik kõiki ja ka Eesti päritolu inimesed pidasid Venemaad omale armsaks kodumaaks, millele on nad lojaalsed (v-a Sergei R, vt sissekanne 8.07!) – ja miks peakski teisiti olema.

Kommentaare ei ole: